Terekest taas

Tere üle pika aja kallid lugejad. Palju vett on vahepeal merre voolanud. Kolisin Vigalast ära, sain teistkordseks ema ning Twister lahkus traagilise õnnetuse tagajärel taevastele karjamaadele. Aga enne seda oli lisanud mu karja läti tõugu ruun Mitchel, eesti tõugu ruun Abram ning külalistena on Henry ning Estepona. Winnerdance on endiselt oma koha peal ega liigu kuskile. Bolgi otsustasin pidama hakata kuna hakkan vaikselt õpetama rakendihobuseks Abramit. Ärge nüüd toolilt püsti hüpake ja karjuge, et vara veel ju. Jah ta on alles aastane, õigemini saab nüüd kevadel kaheseks aga see tüüp ei oska mitte midagi. Isegi käekõrval käia. Sepp saab temaga küll hakkama aga on vaja, et see tegelane ennast kätte ka annaks ilma saiakotita. Ehk siis kuni suveni me tegeleme elementaarsete oskuste omandamisega, ning nii muuseas panen teda ka aiste vahele seisma. Suvel hakkan ohjamist õpetama ja järgmine talv panen ree ette. Kuna mul on kodus tissisõltasest imik, siis aja leidmine saab keeruline olema. Suureks plussiks on see, et hobuseid ei pea igapäevaselt söötma ja jootma. Aga nendega tegelema minek sõltub suuresti ilmast. Kui ikka tuiskab siis imikuga hobuste juurde minna ei saa. Sihiks võtan ka Winnerdanc-u ree ette paneku. Mis ta mul ikka laiskleb ja paksuks sööb. Kui tekkis küsimus, et kus kohas mu hobused asuvad siis: Meil on 2010 aastal ehitatud vabapidamis laut lihaveistele. Kuna lihaveise kari on väike ja ruumi palju siis hobused said endale ühe sektsiooni: nad saavad vabalt õue minna ja vabalt sisse minna. Vahekäik on eraldatud kilekardinaga. Seda kardab mu traavel muidugi jubedalt aga nüüdseks julgeb ta sealt juba läbi minna. Mitu kuud võttis ennem kui seda teha julges. Aga eks lakusool ka peibutab natuke. Sepaks on meile nüüdseks Veiko Uuk. Mitchelil peavad kogu aeg rauad all olema, sest muidu on jalad kõverad. Tema on meil ka rakendihobune. Super suks on, paras õppehobune. Täna muidu kiusasin Abramit juba. Tulin temaga "boksist" välja ja tutvustasin rege. Poiss ei tahtnud muidugi aru saada, et peab järel käima aga 5 minutit rahulikku seletustööd ja hakkas taipama. Abiks olid ka kuivatatud saiad. Tõmbasin ta aiste vahele seisma: esimese hooga tõmbas käest lahti ja jooksis lumehunniku otsa kuhu polnud sealt kuhugi saada. Siis proovisin uuesti ja teisel korral sai aru mida tegema peab. Tükk saia, 30 sekundit paigal seismist ja "tuppa" tagasi. Kokku kestis kogu asi umbes 10 minutit. Samal ajal magas ti

ta autos muidugi, sest ilm oli alla -10 kraadi külm. Andsin ülejäänud karjale ka tüki saia ja läksingi koju tagasi. Järgmine Abrami kiusamise kord on paari päeva pärast. Homme võtan Winnerdanc-u käsile. Üritan temast ka rakendi hobust saada. Eks näha ole kas sellest midagi välja ka tuleb või lõpeb asi puruks joostetud reega...