Vinnu rakendasin ette. Rakendamisse suhtus peale pikka pausi üllatavalt stoiliselt aga kui rakend liikuma hakkas oli paanika missugune. Selle hobuse puhul on hea see, et ta usaldab inimest ja üheski ohuolukorras ei ole ta käest lahti tõmmanud. Kõige rohkem kartis ta seda, et äkki jookseb rakend kandadele: taguots oli nii kortsu tõmmat kui vähegi andis ja saba jalge vahel. Aga pärast paari minutit rahustamist rahnunes ta maha. Lõpuks käis ta täiesti rahulikult: ei tõmmelnud ega midagi. Aga ree peale ma veel ei istunud, käisin kõrval tal. Järgmine kord tuleb mees talutama ja mina ohjadega taha. Aga temaga on üks häda: ta kardab autosid. Tee peale temaga minna ei saa. Peame kõvasti tööd tegema hakkama, et temas autode hirmu vähendada. Abramiga ei ole veel jõudnud tegeleda. Eile rakendasin Mitcheli ette, tegime põllu peal ühe väikese tiiru. Korraga rohkem ei saa sest lihased on tal olematud.